Kes juba teab see teab, et minu kohal olemise suureks nõudeks ja vajaduseks on elekter. See oli see pisiasi, mida ostu hetkel mulle üldse ei lubatud. Igatahes olen ma selle elektriposti ikka selle sodi seest välja leidnud. Olen leidnud ka vana kilbi. Selgeks on saanud, et majas on olnud elekter (seega on see kõik taastatav!).
AGA kogu see trall mitte kaevamise, kilbi seina saamise, võõrate terminite ja kõige muuga on tõesti hullumiseni viimas. Juba alguses tegin selgeks end siin omadele, et on paar asja mida mina ei tee- talade vahetus ja elekter! Ikka on vaja oma nina toppida sinna, kuhu sa ei taha… aga ilma vist ei liiguks kah mitte midagi. Kokkuvõttes jõudsin nii kaugele, et vähemalt lubati kogu see kaadervärk ära pingestada. Kas ja kuidas see realselt juhtub on küll lähipäevade teema. Hoiame nüüd aga hinge kinni. Kogu selle taustal oli vist piirkonnas kah mingi tõsisem tormike olnud ning elektrikutel käed-jalad tööd täis. Rõõm oli muidugi kuulda, et nad siiski meieni täna jõudsid! 😉
MTÜ Koddafer 