Kui tihti saad sa kellelegi öelda, et “Mis teed? Läki kirikusse (natuke naljaka koodnime on see kirikumõis saanud… aga noh…) liblikat lennutama ja jäätist sööma”. Seda kõike juba kella 21:00 ajal… Mõeldud tehtud! Kodus sai kaasa pakitud liblikas, kes vapralt üles kasvatatud, ning jäätis.
Sinna sõites oli näha päris palju rebaseid! Kuid, et etteruttavalt võib öelda, et tagasiteel oli neid veel rohkem (+ siis veel muud loomad).
Kohapeal sai valdustele ring peale tehtud, jäätist söödud ja liblikas iseseisvale teele saadetud! Loodame, et leidis turvaliselt õiekese!
Vahepeal on jäänud kirjutamisesse tohutu paus. Vabandan! Oleme ümber kolinud oma kodulehe, mis võttis meeletu aja aga loodan, et tulevikus on see leht veidike lihtsam külastajal kasutada. Majas on tehtud suuri edusamme jälle edasi, aias võitleme meeletu naadiga… Tasapisi laiendame koguaeg kah alasid, kus saab läbi jalutada…
AGA meil toimusid vahepeal kah Talgud vol 2. Kus sai siis eesmärgiks võetud põrandad ja seinad puhtaks saada. Päris kõik ei õnnestunud, sest redelit polnud. Abiks käisid ka kõige pisemad asjatajad!
Tegime ka motivatsiooni puhkepäeva talgutel käijatele- käisime Peipsi peal SUP-i lauaga sõitmas! Õigemini, julgemad käisid, kes külma ei kartnud. Loodan, et kõik käinud jäid rahule! Meie esimest korda külastanutele sai Õnne talu iseteenindusest Õnne mett ostetud. Kiidame mett! 😉
Siinkohal oleks küll hea lugu jagada, kuidas keskööks meile sinna takso kutsuti- uskumatu, et keegi selle maja isegi ÖÖSEL üles leiab! Au ja kuulsus talle! Kui kunagi nime teada saan siis hea meelega jagan.
Aga nüüd käib pidev töö selleks, et suvised tegevused paika saaks. Ikka selleks, et külalisi vaikslet hoovil ikka vastu võtta!
Wow, meie tegevuse kohta tundis lõpuks muret ka muinsuskaitse. Nii, armas! Aitäh, et märkasite… Eks neil oli rohkem pinnase pärast mure, kuid siiski. Küll me jõuame koostööd kah teha aga hetkel üritame ikka esmajoones majale anda võimaluse. Ma pole vist oma elus nii palju kellelegi öelnud, et “siin ei tohi kaevata”, kui selle viimase kuu jooksul Kodaveres ja eks seda tuleb kindlasti kah edasi teha, sest päriselt kah MA EI TAHA seal kaevata! Kuid ega ma vist sellest ei pääse (järgmine aasta? Kunagi…).
Igapäevasest arengust kirja ei jõuagi enam teha, sest teha on palju ning pidevalt on keegi majas toimetamas. Elektrist on siinkohal palju abi olnud.
Mis meenutab, et kui ikka külla tulete siis andke ette märku. Eramaal pildistamas käija on nagu kah kummaline ju või kuidas? Tahaks vahest ikka rahulikult oma aias päikest võtta, mitte madalroomates varjuda kuskil vaarikate vahel, kui keegi jälle sinna eksib. Igatahes on kõik näitsikud ja karvased mulle üles loetud, et kes seal kohapeal käinud on ja kahtlaselt käitunud… Tean nüüd ka, et krundil on mägrad, koprad ja kitsed ning igasugu vahvad linnud. Ai, üks kiisu pressib kah vägisi mõisa lemmikuks, kuid ehk ikka saab koju tagasi saadetud…
Proovime ikka sõbralikult ära mahtuda ja viisaka inimesena ette öelda, kui tulete. Tuba koristama vist ei jõua, kuid ehk viisakams riideeseme ümber tõmmata küll.
See, mida aga ehk väljast ei näe on see, et toad on tühjaks tehtud, roostetanud ahi on vahepeal välja lõhutud, esimesed põrandad üles võetud. Kohati on kah laed puhastatud. Hakkab vaikselt nagu looma. Täna sai juba kah elektriplaanid paika. Kuid meeletu töö on aga veel ees. Rahapada ei kuskil…
Nädalavahetusel üritame uute talgutega taas sammukesed edasi teha, et ehitajad varsti tuppa lubada (talade vahetused jne). Väga loodan, et kuskilt tuleb grammike toetust kah põrandate ja verandade osas, et saaks juba suvel väikese välikohviku uudistajatele avada ning teha esimesed vahvad koolituste päevakud. Projektide väljakuulutamise tähtajad nagu kah vaikslet terendavad. Ehk saab suvel ka öökino seansid naabritele teha? Tundub ju mõnus idee…
Ahjaa… vaikselt uurisin kah maastikuarhidekte ja muid võimalikke koostöö kohti, et park kunagi endale kah vapustava Inglise aia saaks. Leidsin ühe vahva EMÜ tudengi, kes hetkel nuputab, kas ta nii suurt ampsu ikka julgeb teha. Hoiame nüüd pöidlaid, et ta oleks nõus veidi selles osas ikka eestvedama. Tore, kui selle aia saaks kontrolli alla ja peale selle meeletu võsa oleks seal kah teistel midagi vaadata. Kindlasti parki aeda rajama enne ei hakka, kui maja korras, kuid samas plaanide tegemine ning taimekeste ettevalmistamine võtab kah kindlasti mitu head aastat. Seega ehk ei ole vara mõtlema hakata?
Ega rohkem vist polegi.
Kellel nädalavahetusel igav siis võib märku anda ja tulla talgutele! Ürituse link kah siia: https://fb.me/e/44HDJFsOl
Kindlasti olen juba siin kirjutanud, et päris alguses öeldi, et siin pole ei vett, elektrit ega midagi… Täna on aga lugu pisut teine.
Vesi käis proovis ära. Tiigi vesi pidi olema suplusveeks ideaalne, kuid kaevuga tuleb pisut veel vaeva näha. Pidi olema küll natukene joogivee normist puudu, kuid arvestades kogu seda aega, mil teda kasutatud polnud ja mida kõike sealt välja tuli, on olukord siiski lootustandev. Tuleb vaid vahepeal teda puhastada ning tühjaks pumbata. Hetkel siis saab vähemalt pesuvee sealt ja hädapärast kah joogivee, kui see läbi keeta (üldiselt käime ikke veekanitsritega siin). Täna lülitati sisse ka elekter! JEE! Nüüd saab siis siin lõpuks kah kohapeal päriselt pikemalt olla ja ka tööd teha. See on ehk selline kõige suurem võit siin! Seega on 3 nädalat tööd on nagu juba hoolega ära tasunud. Kõigele eelnevale on siin vahepeal tekkinud ka totaalne mülgas- ei, ikka ei kaeva me midagi! Võib täiesti rahulik olla. Naaberkülast käidi abiks ja tõstis need katuseehitusest jäänud sodi maja juurest ära. Nüüd on kõik palgid kenasti vahetuse ajaks nähtaval ja töö palkidega võib ehk ühel hetkel alata. Jaa, saladuskatte all võin juba öelda, et sobivad palgid on olemas!!!
Kes juba teab see teab, et minu kohal olemise suureks nõudeks ja vajaduseks on elekter. See oli see pisiasi, mida ostu hetkel mulle üldse ei lubatud. Igatahes olen ma selle elektriposti ikka selle sodi seest välja leidnud. Olen leidnud ka vana kilbi. Selgeks on saanud, et majas on olnud elekter (seega on see kõik taastatav!).
AGA kogu see trall mitte kaevamise, kilbi seina saamise, võõrate terminite ja kõige muuga on tõesti hullumiseni viimas. Juba alguses tegin selgeks end siin omadele, et on paar asja mida mina ei tee- talade vahetus ja elekter! Ikka on vaja oma nina toppida sinna, kuhu sa ei taha… aga ilma vist ei liiguks kah mitte midagi. Kokkuvõttes jõudsin nii kaugele, et vähemalt lubati kogu see kaadervärk ära pingestada. Kas ja kuidas see realselt juhtub on küll lähipäevade teema. Hoiame nüüd aga hinge kinni. Kogu selle taustal oli vist piirkonnas kah mingi tõsisem tormike olnud ning elektrikutel käed-jalad tööd täis. Rõõm oli muidugi kuulda, et nad siiski meieni täna jõudsid! 😉
Kogu selle tolmu kihi alt tulid välja ka vallatud ajakirjad ning raamatud, mis nii mõnegi muige näole tõid. Kindlasti tahaks ka neid palasi kuidagi tulevikus siin kajastada (originaalid jäävad meil arhiivi), kuid seda ehk siis, kui muid uudiseid jagada enam pole.
Hommikul sai selgeks, et joogiveeks meie veed VEEL ei sobi aga tiik sobib suplemiseks hästi ning kaev vajab veel veidi tööd ja aega (teeme siis mõne aja pärast uue proovi).
AITÄH Maarika, Kaur, Sirje, Urmas, Sirje (jah, neid oli kaks!), Kadi, Terje, Endel, Viko ja Reeli! Teieta poleks see nädalavahetus ju üldse selliseid mõõtmeid võtnud.
Kui kõik ausalt ära rääkida siis see järgnev jutt ja tegu mahub kõik 3 päeva sisse (27.-29.04.2021).
27.aprill oli siis päev, kui käisid kaevumeistrid. Kurtsid, et seal igasugu kolpe jne kaevust välja tuli. Well.. ei taha teada! Igatahes sai kaevu jaoks siis ämber ja kett toodud. Vesi ise reisis Terviseametisse testimisse… Kellegil polnud ju pastakat kaasas, et pudelile kirjutada, mis ja kus… Huulepulk oli aga ikka olemas! 😀 Sai ka kaevatud vundamendid varemete alt välja. Ausalt, minu jaoks sai üks mu lemmik film (Repo! The Genetic Opera) täiesti uue tähenduse u kell 23.55, kui ma pealambi valgel seda vare seal puhastasin… Seda emotsiooni on väga raske edasi anda. Öösel telgis valutasid küll vist kõik kohad.28. aprill hommik lõpetasime vundamentide puhastusega, et saaks siis kämpingu ja sauna peale panna. Nüüd oli vaja veel kruusa! Siinkohal tänu härra Alo Vadi, kes tuli ja päästis meid välja. Algul oli küll jutt, et ei saa aga imekombel oli järgmisel hommikul siiski juba killustik olemas! Tööd alustasid ka arboristid, kes järgmiseks päevaks ka olid platsi ideaalselt puhtaks teinud. Tänu siinkohal siis Arborworks OÜ poistele, kes meile ka tööd juba pakkusid. Võtame seda, kui komplimenti! 29.aprill kell 8 tuli teade, et killustik on olemas. Kell 13 asusin Tartust liikuma ja sattusin täiesti juhuslikult sõitma oma sauna ette (juba Tila külast peale). Veidi edasi nägin enda ees ka oma kämpingut. Päris põnev oli kahe tünni vahel sõita. Kohtumine oli ausalt juhuslik! Platsil tõsteti kenasti paika enne kämping ja siis saun. Kindlasti tuleb siin ära öelda, et kämpingu võtmed olid mu esimesed võtmed selle kinnistu juures! Suured tänud lähevad siin sauna eest Bianka Timber OÜ ja kämpingu eest Lemmik Mees OÜ-le (ja nende ägedale naabrile)! Nüüd on siis vaid talgute ootus!
MTÜ Koddafer 